Liigu edasi põhisisu juurde
Analüüsid
Andis välja Keskkonnaagentuur  /  Koostas Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Keskkonnaagentuur Avaldatud: 29.12.2021  /  Uuendatud: 26.09.2024

Käesolev aruanne annab ülevaate nitraadidirektiivi täitmisest Eestis perioodil 2016-2019 ja võrreldes eelmiste aruandeperioodidega.

Direktiiv veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest ehk nitraadidirektiiv (NiD) on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva toitainetekoormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks. Eestis on põhilised nitraadidirektiivi täitmiseks vajalikud meetmed sätestatud Veeseadusega ja selle alamaktidega. Oluline osa põllumajanduse toitainetekoormuse vähendamisel on heal põllumajandustaval.

Põllumajandusest pärit inimtekkeline toitainete koormus Eesti veekogudele on väga kõrge ja moodustab 84% lämmastiku- ja 79% fosforikoormusest. Sellele lisandub koormus sõnnikuhoidlatest, mis on vastavalt veel 6% ja 8% kogu koormusest.

vesi

Analüüsi tulemused

  • Viimase kümne aasta jooksul on Eestis toimunud põllumajandustootmise kiire koondumine suurmajapidamistesse, põllumajandusloomade arv on vähenenud, kuid suurenenud on mineraalse lämmastiku kasutus ja põllukultuuride kasvupind.

  • Suurenenud on nitraadi sisaldus põhjavees ning põllumajandusest enammõjutatud jõgedes. Eutrofeerumise seisund järvedes ja rannikumeres on stabiilne.

 

Dokumendid